Praegune nädalanumber

Teised tööriistad

Kalender koos nädalanumbritega

Kalender on piisavalt suurte ajavahemike arvutamise süsteem, mis põhineb taevakehade liikumise perioodilisusel. Päikesekalendrid põhinevad Päikese liikumisel, Kuukalendrid Kuu liikumisel, Lunisolaarkalendrid Kuu ja Päikese samaaegsel liikumisel.

Üks iga kalendri olulisi ühikuid on nädal. Nädal on seitsmepäevane ajavahemik. Töötegevust tõhusalt planeeriva inimese jaoks on nädal kui ajaühik suur tähtsus.

Kalendri ajalugu

Mõte kalender ise tuli meile Vana-Roomast ja tõlgitud ladinakeelsest kalendrist – võlaraamatust. Ajalugu räägib, et roomlastel oli kombeks võlgu tagasi maksta ja nende pealt intressi maksta kuu esimestel päevadel ehk nn kalendrite päevadel.

Kuid esimesed kalendrianaloogid ilmusid juba ammu enne Rooma impeeriumi asutamist.

Kairost umbes 800 kilomeetri kaugusel asuva Nabta Playa linna läheduses avastati võib-olla esimene iga-aastane kalendriring inimkonna ajaloos. Selle lõid poolrändajad karjakasvatajate hõimud, kes elasid tol ajal tänapäevase Egiptuse territooriumil. Selle ringi abil, mille alguspunktiks oli Siriuse tähe ilmumine taevasse, jälgisid hõimu asukad vihmaperioodi algust. Tugev vihmasadu muutis kuuma kõrbe tõeliseks oaasiks, kus on niidud, mis sobivad ideaalselt karjatamiseks.

Umbes samal ajalooperioodil ilmus praeguse Saksamaa maid asustanud hõimude seas kalendri analoog. Ajaloos on see säilinud Goseki ringina, mille alguspunktiks oli talvise pööripäeva päev.

Järgmised viited aja arvutamise mehhanismidele viitavad Vana-Egiptusele. Siin oli kalendriaasta ajavahemik kahe kõrvuti asetseva Siriuse heliakaalse tõusu vahel. Egiptlased vajasid kalendrit, et määrata Niiluse jõe üleujutuste hetked, mis kordusid aastast aastasse. Loodusnähtus võib hävitada kogu Vana-Egiptuse elanike saagi. Kuid teades ette, millal see juhtub, koristasid põllumehed oma saagi ette ja valmistusid mulla harimiseks, mis pärast üleujutuste lõppu muutus viljakamaks ja kultiveerimiseks elastsemaks.

On tähelepanuväärne, et iidsetel kalendritel ei olnud selget korraldust ja erinevates kultuurides oli neil algne struktuur. Nii jagasid näiteks keldid nädala 9 päevaks, egiptlastel koosnes see 10-st ja muistsed sakslased elasid pikki nädalaid, mis koosnesid koguni 14 päevast.

7 päevast koosnevad nädalad ilmusid esmakordselt Vana-Idas. Igale nädalapäevale anti taevakeha nimi: esmaspäev – Kuu, teisipäev – Marss, kolmapäev – Merkuur, neljapäev – Jupiter, reede – Veenus, laupäev – Saturn, pühapäev – Päike.

Seitsmepäevane nädal vastab ka piibli kirjadele, mille kohaselt Jumal tegeles maailma loomisega tervelt kuus päeva ja seitsmendal päeval otsustas ta lõpuks puhata.

Seitsmepäevase nädala lõpliku kontseptsiooni kehtestasid roomlased. Kõik sai alguse sellest, et Aleksandria astronoom Sosigenes töötas Caesari käsul välja niinimetatud Juliuse kalendri, milles oli 12 kuud ja 365 päeva. Lisaks levitasid roomlased seda kalendrit kogu impeeriumis, kuumast Egiptusest kuni Saksamaa lõputute metsadeni.

Juliuse kalender kehtis 15. sajandini, pärast mida paavst Gregorius XIII asendas selle Gregoriuse kalendriga. See praktiliselt ei erinenud oma eelkäijast, kuid oli täpsem ja lähemal õigele aastaaegade vahetuse ajale. Tänapäeval kasutab enamik maailma riike Gregoriuse kalendrit.

Vajadus kalendrite ja nende analoogide kasutuselevõtuks antiikaja rahvaste seas ning kõigi tsivilisatsioonide järkjärguline liikumine ühtse organiseeritud kalendri poole annavad tunnistust inimeste erilisest suhtest ajaga. Kalender pole mitte ainult suurepärane tööriist korraldamiseks, vaid ka asendamatu tööriist ajaloo oluliste kuupäevade ja sündmuste jäädvustamiseks, võimaldades edastada usaldusväärset teavet tulevastele inimeste põlvkondadele.

Mitmes nädal praegu on?

Kalender on lihtsalt tööriist, mille abil saame oma aega produktiivselt hallata. Kuid selleks, et see tööriist töötaks, peame end varustama tõhusate ajajuhtimise tehnikatega.

Tõhusad ajahaldustehnikad

Reegel 1–3–5

Reegli olemus seisneb selles, et ühe ajaliselt piiratud tööpäeva jooksul saate endale lubada teatud arvu ülesandeid. Muutke see reegel:

üks suur ülesanne;
kolm keskmist ülesannet;
kaks väikest ülesannet.

Seda reeglit kasutades rehad kiiresti kokku kuhjunud asjad, vabaned hädapärast töömeetodist ning edaspidi on sul aega ilma asjatu ületöötamata kõik õigel ajal teha.

Kolme reegel

Neile teist, kes peavad ülaltoodud reeglis olevate ülesannete arvu üle jõu käivaks, pakub andekas kirjanik ja produktiivsuse konsultant Chris Bailey lihtsamat lahendust: valige oma kontroll-loendist kolm kõige olulisemat ülesannet ja keskenduge ülejäänud aja jooksul täielikult nende täitmisele. päev. Järgmisel päeval – järgmised kolm ülesannet jne.

10 minuti meetod

Iga ülesande kõige raskem osa on alustamine. Laisa mõistuse petmiseks on suurepärane viis: "Ma teen seda vaid 10 minutit ja pärast seda puhkan." Oleme kindlad, et peagi unustate puhkuse ja töötate produktiivselt.

Pomodoro meetod

Leiutava ettevõtja Francesco Cirillo süsteem "Pomodoro meetod" on juba ammu maailma vallutanud. Teil on vaja taimerit. Seadsite selle 25 minutiks. Oled produktiivne. 25 minuti pärast lubage endale viis minutit puhkust ja naaske siis tööle. Pärast nelja tsükli kestel töötamist teete 15-30-minutilise pausi.

Meetod 90/30

Meetodi olemus on järgmine: pühendate 90 minutit konkreetse ülesandega töötamisele, pärast mida puhkate 30 minutit. Seejärel tsükkel kordub ja järgmised 90 minutit pühendate mõnele teisele ülesandele. On oluline, et pühendaksite esimese töölõigu kõige tähtsamale ülesandele enne teid.

Meetodil on teaduslik alus, selle tõhusust on testinud paljud edukad inimesed.

Meetod 52/17

Meetod neile, kes peavad 90 minutit tootlikku tööd kurnavaks. Tehnoloogia on sama, mis 90/30 meetodil, ajaraam on erinev: 52 minutit tööd, 17 minutit puhkust.

Konnade söömine

Maailmakuulsa treeneri Brian Tracy meetod. Tema terminoloogias pole “konnad” kuigi meeldivad ülesanded, mille sooritamise mõte põhjustab jõu ja motivatsiooni täieliku lagunemise. Tracy soovitab "konn ära süüa" ehk seda ülesannet teha päris tööpäeva alguses. Edasi läheb lihtsamaks – lubab tehnika autor.

Kanban

Suurepärane viis oma töövoo visualiseerimiseks, algselt pärit Jaapanist. Selle rakendamiseks vajate kleebisplaati, mille tööväli tuleb jagada kolme veergu pealkirjadega: “Teha”, “Teen”, “Valmis”. Järgmiseks võetakse kleebised, neile kantakse ümbrised, misjärel kleebitakse kleebised tahvlile korpuse hetkeseisule vastavasse sektsiooni. Kleebiste liikumise kiirus näitab selgelt teie töö tõhusust.

2 minuti reegel

Reegel pärineb David Alleni GTD (Getting Things Done) metoodikast. Lõpptulemus on lihtne: ülesanded, mille täitmine võtab aega kuni kaks minutit, tehakse kohe ära. See koormab teie aju tühjaks, ilma et peaksite seda väikeste asjadega hõivama.

Värske või praetud

Meetod, mis põhineb ajaveebi Stephanie Lee filosoofial. See tähendab "värske või praetud". See põhineb teoorial, et hommikul ärgates on meil “värske” aju, päeval aga “praetud”. Meetod seisneb kõige raskemate ja olulisemate ülesannete lahendamises, kui aju on “värske”. Lihtsamad ja meeldivamad ülesanded jätame “praetud” ajule.

Et meetod oleks kõige tõhusam, peaksime võtma 15 minutit enne magamaminekut järgmise päeva planeerimiseks, võttes arvesse ülaltoodud filosoofiat.

Tim Ferrissi meetod

Üsna keeruline, kuid uskumatult tõhus meetod Ameerika investorilt Timothy Ferrissilt. Koosneb kahest postulaadist.

80/20 reegel (Pareto põhimõte): 80% tööst tehakse ära 20% ajast. Ülejäänud 80% ajast pühendatakse 20% ülejäänud tööst. Põhimõtte keskmes on keskendumine, mis võimaldab teha suurema osa tööst esimestel tundidel. Ülejäänud aja saad veidi lõõgastuda ja teha rutiinseid töid, mis erilist keskendumist ei nõua.
Parkinsoni seadus: töö täidab kogu sellele määratud aja.

Ükskõik, milliseid tõhusa ajajuhtimise meetodeid oma tööpäeva korraldamiseks valite, põhineb igaüks teie soovil oma professionaalset taset pidevalt tõsta ja paremaks muuta.

Üks päev – üks ülesanne, mis viib teid eesmärgile lähemale! Üks kuu, üks väike eesmärk!